Gerda ja Melissa Sloveenias: Nädal hiljem

Meil on olnud üks väga vahva nädal!
Käidud on väga paljudes erinevates ja põnevates kohtades, saadud erinevaid maitseelamusi ja vahvaid kogemusi.

KOOL

Koolis me käime Šempeteris, kuhu me peame sõitma bussiga. Buss on tasuta ning bussijaam asub meie ühikale väga ligidal, seega pikka maad pole kuhugi minna. Kool on enamjaolt sama suur kui Rakvere Ametikool. Enne kooli on väga ilus tiik, kus on nii parte kui ka luikesid, kes ka vahest niisama mööda kooli esist ringi uitavad. Koolis väga palju inglise keelt ei räägita, kuid leidub ka neid õpilasi ja õpetajaid, kes ikka mingil määral saavad aru ja oskavad ka vastu rääkida. See nädal saime olla kaks päeva kooli sööklas ja ka ühe päeva õppeköögis, kus meile väga ei meeldinud. Üleval koolisööklas on nii, et läheme kaheksaks kohale, oleme kuni poole kümneni ja siis läheme kooli eest bussiga tagasi Nova Goricasse ühte kooli, kuhu siis transpordib teine kool süüa ja meie lähme seda õpilastele välja serveerima. Nova Gorica koolis meile väga meeldis, kuna see oli midagi teistsugust ja uut, ning väga vahva oli näha ja suhelda erinevate inimestega. Kooli kohta ainus negatiivne tagasiside on vist koolis olev õppeköök, kus meile ei meeldinud olla. Raskuseks jäi enamjaolt keel. Nemad ei saanud meist eriti aru ja meie neist. Õpetaja räägib inglise keelt minimaalselt, ja enamjaolt ei saa millestki aru, kuid meid õpetas üks neljanda kursuse poiss Luka, kes oskas enamvähem inglise keelt. Tol päeval, kui ole õppeköögis, siis aitasime Lukal valmistada kohupiima-mee desserti, mis ei olnud väga raske valmistada. Kui söögid olid valmis, pidid õpilased need restorani viima, seejärel läksime meie kõik õppeköögis olevad õpilased ka ise restorani, kus siis õpetaja seletas, mida täna süüa tehti ja millest miski koosnes ja seejärel sai igaüks toite süüa ja maitsta. Hiljem kui söögid olid söödud, hakkas köögi koristamine pihta. Hügieenist nad just väga palju lugu ei pea. Õpetaja kõndis terve päev köögis ringi, juuksed lahti ja kokamüts puudus. Samuti ei olnud õpilastel kokamütse vaid tavalised nokamütsid peas ja mõni kandis tavalisi tosse. Kokajakki ei kandnud ükski õpilane vaid kõigil olid seljas tavalised valged T-särgid.

ÜHISELAMU

Ühikas on meil väga kena, võib täiesti rahul olla. Saime omale ilusa toa, vaatega mägedele. Tuba meenutab veidikene laeva kajutit. Sellistes sinistes ja heledates toonides. WC ja vannituba on kõrval toaga kahepeale ja ei saa nuriseda millegi üle, meie oleme rahul. Inimesed ühikas on nii ja naa, mõned on pidevalt juua täis ning siin on väga normaalne ja tavaline olla igapäev pilves ehk suitsetada kanepit. Samas leidub ka väga toredaid ja sõbralikke inimesi, kes meid isegi ei tea ega pole suhelnud, kuid kui meid näevad siis juba kaugelt hõikavad "hei" või "hello". Ühikas on olemas ka peaaegu igal korrusel joogi ja maiustuste automaadid. Näiteks maksab väike topsike kohvi 50 senti ja maiustused kuskil 0.6-1€. Samuti on olemas ka väikene niiöelda tee valmistamiseks mõeldud köögike. Siia tulles öeldi meile, et pliite midagi pole ja ise süüa teha ei saa, kuid nii ka nüüd päris ei ole. Väikses köögis on täiesti olemas nii pliit, külmkapp kui ka veekann, puudus vaid pann, pannilabidas jne, kuid need ostsime ise mingi 5 euroga, ning saame ise endale süüa valmistada. Kahjuks on veidikene jama, et puudub toas olev külmkapp, kuna kööki väga oma asju ei julge külmkappi viia, sest arvatavasti need süüakse sealt ruttu ära. Ühikas on jaotatud mitmeks erinevaks osaks, on alaealiste pool, täiskasvanute pool jne. Poisid ja tüdrukud on samal korrusel, kuid vahel on vaid kaardiga käiv uks, mis sulgub kell 9 ja siis ei saa enam poisid ega tüdrukud üksteise tubades käia. Ühikas peavad kohalikud õpilased olema kell 9 ja 4-6 on neil aeg, kus nad ei saa ühikast välja, kuna peavad olema oma tubades ja õppima, mida kontrollib ka komandant. Õnneks ei ole meil nii karme reegleid ja meie saame olla väljas 11ni ja nädalavahetustel poole 2-ni ja kui ette teatame siis saab ka kauem. Tüdrukute poolel on neli erinevat komandanti, kes tavaliselt kontrollivad tube kella 10 paiku. Iga reede on koristuspäev, kui tuleb vahetada oma voodipesud ja need panna uksetaha olevasse prügikotti. Samuti on all receptionis turvamehed, kes siis valvad, et õpilased hiljem välja ei läheks ja ühika tulles alkoholijoobes ei oleks, kuid nii palju kui aru saanud olen, siis on nad vist ainult nädalavahetustel siin, alates kella 11st. Samuti on ühikas võimalus süüa hommiku-, lõuna- ja õhtusööki, mis siis muidugi maksavad. Käisime ka ise ühel hommikul all söömas ja imekombel ei pidanud me pettuma, kuna saime kõhu ilusti täis ja toidud olid maitsvad. Võtsime krõbinaid piimaga ja kõrvale tegime singi-juustu saia, mis oli ka väga hea.

VAATAMISVÄÄRSUSED

Oii kui kaunis on siinne loodus!! Oleme käinud ühika läheduses asuvates mägedes, kus oli väga kena vaade ning kaunis loodus. Samuti olid seal olemas grillimisplatsid, ning arutasime kohalikke sõpradega mõtet, et järgmine nädalavahetus läheme sinna grillima ja lõbusalt aega veetma. Üldse on loodus siin väga kena ja kõik kohad puhtamad, kui Eestis on. Kuna aega meil päris palju, siis käimisi ka olnud omajagu. Näiteks on meil siin suhteliselt lähedal üks kasiino Perla, kus me käime vahel jäätist ostmas, kuna seal on väga head jäätised ja maksavad vaid 1,1€, samuti on siis palju Perkana poode, mis on pisikesed, kuid seal on väga head pirukad ja pitsad, mida me vahel ostame kui läheme jalutama ja nälg on vaevamas. Samuti on siis olemas kaks suurt ostukeskust, mis asuvad üpriski lähedal ja ei ole pikk maa kuhugi minna. Üks on Supernova, kuhu on umbes 2 km minna ja teine on Qlandia, mis on kuskil 1 km, see on suurem ostukeskus, kui Supernova ja seal on kohe sisenedes üks väga hea odav söögikoht, kus saab 5-6 euroga ilusti kõhu täis ja toidud on väga kodused ja maitsvad. Teenindus on seal kiire ja saad oma toidu koheselt kätte ja võid minna ja valida kas süüa õues või sees.

Käisime eile taaskord Itaalias, kuhu me siis läksime jala, kuna meie linn, kus asume on suhteliselt Itaalia piiri lähedal. Jalutasime kuskil tunnike, kui jõudsime Itaaliasse Goriziasse, kus me siis jalutasime ringi ja vaatasime ilusat loodust. Vahepeal möödusime ühest ilusast kloostrist, mis asub päris meie ühika läheduses. Seejärel leidsin ma ühe muuseumi, kuhu me siis ka sisse läksime, maksime 3 euri ja muuseum oli super! See oli sõjamuuseum, vaatamist oli väga palju, mitu korrust oli seal. Sealt edasi läksime sisse ühte pisikesse, kuid väga ilusasse kirikusse, mis asus kohe muuseumi kõrval. Kui veidikene edasi kõndida tuli suur Gorizia loss, kuhu me siis tahtsime ka ruttu sisse minna uudistama, kuid ennem tuli meil osta 1,5€ maksev pilet ja meie tuur lossis võis alata. Lossis oli päris külm, kuna see oli nii suur ja kivist, kuid väga ilus ja vaatamist jagus. Hiljem jalutasime lossi juurest muudkui alla, kuni jõudsime keskväljakule, kus asus väga suur ja võimas kirik, kuhu me ka õnneks tasuta sisse saime. Samuti oli keskväljakul parasjagu toimumas mingi vanavaralaat, kus Melissa endale sisseoste tegi. Jalutasime veel veidi ringi Itaalias ja siis läksime tagasi Šempeteri, kus pidime tund aega istuma bussipeatuses ja ootama bussi, et saada tagasi Nova Goriciasse.

LIHAVÕTTED

Kuna täna (27.03) on Sloveenias suur püha ja lihavõtteid tähistatakse suurelt olid KÕIK suured ostukeskused kinni ning ka toidupoed, seega olime Melissaga päris mures, et millest me küll täna toitume, kui kõik kohad on kinni. Õnneks peale pikka jalutamist jõudsime Perkana pirukapoeni, mis oli täna meie õnneks avatud ja ostsime omale õhtuks pirukaid ühikasse. Samuti keerati täna öösel Sloveenias kella ja oleme jälle Eestist tunnikesega maas.

PILDID